30. märts 2016 Janek Šafranovski

IRU ELEKTRIJAAM JA MUINASMAASTIKUD

Eelmise sajani seitsmekümnendatel aastatel planeeriti rajatava Lasnamäe elamurajooni sajandi lõpuks 200 000 inimest. Neile oli muidugi vaja energiat ja sooja. Sobiv koht elektrijaama ehituseks oli Iru tänu Pirita jõe veele, gaasitrassile ja uuselamurajooni lähedusele. See koht oli aga rikas arheoloogiamälestistest, mida tuli läbi uurida ja millest omakorda kasvasid välja erinevad arengud muinasmaastike kaitses.

Irul on eriline  koht Eesti arheoloogias eelkõige tänu siinsele linnamäele kuid kogu siinne ümbrus on muistne intensiivne asusutuspiirkond. Võib öelda, et Pirita ja Jägala jõe vahele jääv ala põhjaranniku piirkonnas on Eesti muistse ajaloo mõistes äärmiselt põnev piirkond. Siin asus kõige intensiivsem põllumajanduspiirkond, millel oli suur mõju tänasele asustusmustrile eriti hilisema pealinna väljakujunemise mõttes.

Kohal, kus on praegu elektrijaam, asus muistsete kivikirstkalmete rühm, millest ühte kalmet oli uurinud juba 1936. aastal Artur Vassar. Uue sure ehituse teostamiseks tulid hävimisele määratud arheoloogiamälestised esmalt läbi uurida. Kaevamiste juhiks määrati arheoloog Vello Lõugas. Kaevamised kujunesid väga suurejoonelisteks sest läbi uuritav materjal oli suur ja ehitajad kiirustasid arheolooge tagant. Näiteks kaevamistest osa võtnud Ants Kraut on meenutanud, et sealsetel kaevamistel osalenud üliõpilased vabastati Tartu Ülikooli rektori käsul isegi sügisesest kartulivõtmisest!

Vaatamata kiirele tempole leidis Vello Lõugas aega ja missioonitunnet uurida ka laiemat ümbrust. Siinsel maastikul oli arheoloogiamälestisi uurinud vabatahtlik muinsuskaitsja Oskar Raudmets. Kaks kõva meest koos teiste kaevamistel osalenutega  leidsid eriti muinsusrohke ala Irust kümmekond kilomeetrit ida poolt, Rebala küla ümbrusest. Siin registreeriti hulgaliselt kivikirstkalmeid ja kultuskive. Nende mälestiste rohkus pidi muidugi tulenema asustustihedusest, mis omakorda põhines põllumajandusel.

Asi hakkas veelgi rohkem huvi pakkuma, kui Iru elektrijaama kaevamistel leiti ka muistseid põllukivihunnikuid. See avaski omamoodi põneva saaga Eesti muistsete kultuurmaastike kaitsel, mis omal ajal oli rahvusvahelises mõttes kõrgtase ja avangard. Sellest edaspidi…