30. märts 2016 Janek Šafranovski

PÄIKESEKUMMARDAJATE VILJAKUSPÜHA

Muna on iidsest ajast viljakuse sümbol ja tema austamine kaunistamise teel on vana komme. Vanimad värvitud munakoored on leitud Aafrikast ja pärinevad juba neljakümne tuhande aasta tagant. Muna ise kuulus jaanalinnule aga värvitud sai see siiski inimese poolt. Umbes kolme tuhande aasta tagant on teada, et mune austasid kevadpühade ajal nende kaunistamisega nii babüloonlased kui egiptlased.

Päike

Inimeste suurimad pühad on seotud pööripäevadega. Päikese liikumise süsteemsus ja selle seos loodusele on inimeste tähelepanu võitnud juba aegade algusest. Ka teised suuremad pühad – jaanipäev, jõulud, lõikuspühad – on algselt seotud pööripäevadega. Päikesekultus inimeste seas tekkis just seoses põllumajanduse arenemisega kuna taimede viljakuse ja päikese süsteemsus on otsese seoses.

Kevadine pööripäeval on päev ja öö on täpselt ühe pikkused. Päike tõuseb sel päeval kõikjal täpselt idast.

Kuu

Kuid tavaliselt ei ühtinud need pidustused päevapealt pööripäevadega. Kevadpühi peeti tavaliselt pööripäevale kõige lähima täiskuu ajal. Kuu on veel iidsem aja süsteemi sümbol – ilmselt pärinedes juba meie loomalikust algest. Kui huntidele on jaanipäev tavaline tööpäev, siis täiskuu läheb neile igal juhul korda.

Kuude kaupa on ka lihtsam jälgida just inimlikku ning loomset viljakust, mis oli olulisim juba ammu enne põllumajandust. Nii on pööripäevade aegsete pidustuste juures esindatud kaks vägevat sümboli, millest kuu võib olla ürgsem.

Hilisemad kalendrisüsteemid ja kombed on pidustusi veidi rohkem nihutanud.

Viljakus

Viljakuskultust võiks nimetada baaskultuseks. Aja jooksul tekkinud erinevad usud ja religioonid käsitlevad samuti keskse teemana sündi. Ja muidugi on hilisemad usurituaalid kohandunud ning segunenud just iidsete tähtpäevade ja pidustustega.

Algselt ei teinud inimesed eriti suurt vahet looduse ja inimviljakusega ning muistsed rituaalid ning sümbolid on tihti segunenud. Näiteks jaanipäeva-aegsed inimeste vahelised viljakusrituaalid ja tegevused on teada-tuntud erinevate rahvaste juurest. Üheksa kuud peale suvist pööripäeva on aga kevadine pööripäev…

Sümbolid

munad

Muna on kõige loogilisem viljakuse sümbol – suur rakk, mille muutumist eluks on kerge jälgida. Loomariigist kerkib esile tubli ja agar paljuneja jänes. Mõlemad sümbolid on jälgitavad juba muistse germaanlaste viljakusejumalanna Eastre juures.
Põhja poolt on pärit ka paju-udude sümbol. Kui põllumajanduskultuuri hälliks olevatel maadel tärkavad kevadise pööripäeva ajal loodus juba laial rindel, siis põhjamaades sümboliseerib looduse tärkamist ja taassündi samal ajal pungiv paju.

Loo muna

Loo muna ei ole küll püstitatud otseselt viljakuse sümboliks vaid on üks tore teeviit. Samas võib ta olla suurim muna Euroopas. Ameerikamaal on vähemalt üks veelgi suurem ja see on just pühendatud muna värvimise traditsioonile.

Ja päikest kummardama sõidame tänapäeval lennukiga kuhugile lõunamaale…