1. apr. 2016 Janek Šafranovski

AUDIO-ARHEOLOOGIA MUUDAB REVOLUTSIOONILISELT MEIE TEADMISI AJALOOST

Juhin tähelepanu, et järgnev on postitatud 1. aprillil!

Möödunud nädalal suutsid Rootsi teadlased Jõelähtme vallas esmakordselt maailmas salvestada muistseid helisid. Katse viis läbi Rootsi Golmardeni Audioarheoloogia instituut koos Rebala muuseumiga.

 

Heli tekib mingil mehaanilise asja survel õhule. Näiteks inimhääl kandub edasi häälepaelte poolt tekitatud õhuvõngetega, mis mõjutavad meie kõrva kuulmekilet, mille närvid muudavad ajule arusaadavaks signaaliks. Samamoodi, nagu kõrva, puudutavad helilained ka kõike muud oma levi piirkonnas. Loomulikult ei ole nende lainete mõju eriti tugev ja ei jäta pindadele selgeid jälgi aga näiteks kõrgete helilainetega võib purustada klaasi.

Kuigi üliväikestes mõõtühikutes, jääb helilainetest kõikidele materjalidele teatud mehaaniline mõjutus. Nagu vinüülplaadile tekitatud mehaanilist mustrit on võimalik taas-esitada grammofoniga, on nüüd võimalik taas-esitada ka helide poolt tekitatud juhuslikke mõjusid kivile.

Eesti kaljurahnud on head salvestidrsz_laulukivi_2 (2)

Golmardeni Audioarheotehnoloogia instituudi välja töödatud audio-dekompressor mõõdab ülitihedate ultraheli lainetega kivi pindade aatomitele heli poolt tehtud mõjutusi. Kivi pind on küll heli poolt raskesti mõjutatav, kuid see eest säilivad need muutumatult pikaks ajaks. Rootsis tehtud seniste katsete ebaõnnestumiste põhjuseks osutus asjaolu, et Skandinaavia pind on tänu kaljusele pinnale seismoloogiliselt rohkem mõjutatud, mis takistab vajalikku täpsuse saavutamist. Eestis lebavad graniitkivid aga pinnasel, mis on paeladestusega graniitpõhjast piisavalt isoleeritud.

Laulukivi sümboolseks katsepolügooniksrsz_laulukivi (2)

Jõelähtme vallas on suur rändrahn, mida kohalik rahvas kutsub Laulukiviks ja mille lamedal pinnal on läbi aegade armastatud laulda. Just selle kivi valisid Rootsi teadlased Rebala muuseumi ettepanekul esimeseks katsealuseks objektiks. Katse osutus igati õnnestunuks kuna suudeti saada esimene selgelt inimhäältele kuuluv salvestis. Kuna tehnoloogia on alles arendamisel, ei ole veel suudetud selgeks teha kõiki detaile kuid tundub, et tegemist ongi mingi laulu motiiviga. Samuti ei ole veel võimalik täpselt selgeks teha ka salvestisel kuulda oleva heli dateeringut. Ilmselt ei ole siiski tegemist muinasaega ulatuva ajamõõtega kuid välistada seda päris ei saa.

Avaldame rootsi teadlaste loal salvestise ka meie veebilehel.

Loodame, et Eestis Jõelähtmes Laulukivil tehtud salvestis läheb igaveseks teaduse ajalukku.