28. apr. 2016 Janek Šafranovski

GABRIELI KOOBAS JA GABRIEL

 

Jägala joast paarsada meetrit allpool asub Gabrieli koobas. Oma mõõtmetelt pole ta Eesti koobaste loetelus kuigi väljapaistev, kuid kindlasti on ta seda nime poolest. Millised seosed on koopal ja Gabrielil? Kümmekond kilomeetrit ülesvoolu, Anija vallas Soodla külas on Gabrieli poolsaar. Millest tuleneb siinne gabrielilembus?

Gabriel Sagorski sündis 1548-l aastal Jõelähtme kihelkonnas Jägala joa ja suudme vahelisel alal. Tema ema oli Maali. Gabrieli emapoolne vanaisa oli Pirita kloostri pärisori Oru Juhan – kalur, jahimees, kaupmees ning salakaubavedaja. Gabrieli isa oli maapaos viibiv Vene vürst Gavrilo Sagorski.

Lapsepõlves Gabriel, ega tema pere kõneall olevas koopas ei elanud, kuna vaatamata madalale sotsiaalsele staatusele, elas perekond üle keskmise jõukalt. Seega tema seotuse sellel perioodil koopaga võib välistada.

Peale isa emigreerumist Rootsi, ema surma ning vanaisa hukkumist 1560. aasta rahvuslikus ülestõusus, kasvas Gabriel üles baltisakslastest rahatagujate Schenkenbergide perekonnas Tallinnas. Seitsmeteistkümne aastaselt asus ta sõjaväelasena teenistusse Vene tsaar Ivan Julma juurde, kes parasjagu üritas siinset territooriumi vallutada. Emotsionaalsetel põhjustel Gabriel deserteerus Vene armeest, et suunduda läbi Tallinna Rootsi kuningriiki isa otsima. Tee peal sattus ta Kuimetsa, kus kohtus Agnes von Mönnikhuseniga. Vene vägede rünnaku tõttu Kuimetsa lossile liikusid Gabriel ja Agnes edasi kahekesi.

Noorte vastastikkuse armumise tagajärjel tekkis mõlemal osapoolel tahtmine koos pikemalt aega veeta ja teekonda pikendada. Eelnevale lisandus Gabrieli nostalgiline soov külastada oma lapsepõlve kodukohta. Just nimetatud põhjustel muudeti marsruuti ja suunduti Jägala jõe äärde.

gabriel .-3050

Gabrieli poolsaar

Koha lähedal, kus Jägala jõega ühineb Soodla jõgi, tegi Gabriel võssa onni ööbimise eesmärgil. Järgmise päeva lõunaeine ajal samas kohas kohtusid nad rühma relvastatud talupoegadega, kes olid Ivo Schenkenbergi teenistuses. Agnesel tekkis tulevahetus talupoegade grupis oleva sakslasega, mille tagajärjel viimane langes ja esimene sai tulirelvahaava käsivarde. Koos liiguti arstiabi saamiseks sõjaväelaagrisse, mis asus Narva maantee ja Piibe maantee ristumiskohal praeguse Koeralooga silla juures. Siin armus ka sõjapealik Ivo Schenkenberg Agnesesse, mille tulemusel ta pussitas Gabrieli, kes heideti seejärel seal samas Jägala jõkke.

gabriel ivo-1

Gabrieli arreteerimine Koogil Evald Okase järgi

Raskesti haavatud Gabrielil õnnestus säilitada ujuvus kuni vool kandis ta kaldale ülal pool Jägala juga, kus ta kaotas teadvuse. Juhuslikult leidis surma suus Gabrieli Rootsist saabunud isa, mida võib lugeda Eesti kirjandusloo üheks suurimaks õnnelikuks kokkusattumuseks.

gabriel .-3064

Tegelikult visati siin Gabriel jõkke

Hiljem tegutses paranenud Gabriel taas Vene vägede teenistuses ja peale Pirita kloostri põletamist 1577-l aastal lahkusid Gabriel ja Agnes Venemaale.

Uuesti visati Gabriel jõkke 1967. aastal Tallinfilmi filmivõtetel. Sündmuskoht oli aga juba Ahja jõgi Põlva rajoonis.

Gabrieli tegemiste esmaallikas, Eduard Bornhöhe romaan „Vürst Gabriel, ehk Pirita kloostri viimased päevad“, ei maini täpselt, kas Gabrieli ravimine isa poolt toimus eelpool nimetatud koopas. Siiski teab seda rahvapärimus, mis sai tekkida peale Gabrieli väljamõtlemist ja temast jutustava romaani ilmumist 1893. aastal. Samuti tõenäoliselt enne 1967. aastat, mil Gabrieli jõeprotseduurid olid viidud üle juba Lõuna-Eestisse.gabriel .-3007