28. jaan. 2017 Pille Arnek

Eestikeelse kirjaga hauaplaat Saha kabelis

Vanimad eestlaste nimesid kandvad hauatähised on teada 16. sajandi lõpust. Siis ilmusid jõukamate talupoegade ja mõisatöötajate haudadele esimesed kivist ratasristid. Näiteks Saha kabeliaias asuv ratasrist kuulub vanemate omataoliste hulka, tõenäoliselt pärineb see 17. sajandi algusest. Ratasristide kõrval kasutati 17. sajandil ka tavapäraseimaid kiviriste.

Üsna erandlikud on aga eestlastele kuulunud kivist hauaplaadid. Teada on vaid kuus sellist plaati. Kaks massiivset plaati asusid Pirita kloostri ees asuval talupojakalmistul ning kandsid aastaarve 1649 ja 1654. Veelgi erandlikum on, kui mõni selline plaat leitakse kirikust või kabelist seest. Peale Saha on teada vaid üks nüüdseks kaduma läinud hauaplaat Mihkli kiriku põrandast. Saha kabeli põrandas oli selliseid plaate omal ajal teada aga suisa kolm. 1725. aastal kirjutab õpetaja Wrede, et kiriku põrandas on kolm talupoegade vana hauakivi. Ühel neist oli kiri: KERMO MART JA TEMMA PERRI-JATELE 1687 A. 3 MÄRTSIL. Teise kivi tekst ei ole teada ja ka tähis ise on kaduma läinud. Tänaseni ainsana säilinud plaat kannab kirja: PALLASE AN-DRES SAHLT PROSA HANS 1651. Kivi oli algselt 192 cm pikk ja 143 cm lai. Teised Sahal olnud kaks kiviplaati olid sama laiad, kuid veel ca 50 cm pikemad. Kivist hauatähist ei saanud endale lubada kaugeltki mitte iga talupoeg, rääkimata niivõrd massiivsest plaadist, mis asuks kabelis sees. Võib julgelt öelda, et Saha hauaplaat on väga põnev ja harukordne.

Pille Arnek

avaldatud Jõelähtme Teatajas