Jõelähtme kivikalmed
Eesti vanimad ja esinduslikumad kivikirstkalmed on rajatud hilispronksiajal – 8.-7. saj eKr.
Seoses uue maantee ehitamisega toimusid 1982.-1984. aastatel arheoloogilised päästekaevamised (juhatas A. Kraut), mille käigus selgitati välja ühtekokku 36 kivikirstkalmet. Läbikaevatud kalmed "tõsteti" fotoplaani põhjal uue tee kõrvale.
Surnud olid maetud kesksetesse kirstudesse peaga põhja suunas, pilk pööratud elu andva päikese poole. Neid ümbritses paekividest ringmüür - justkui tolleaegse inimese maailmamudel : olles ise ringi keskpunktis võis vaid pilguga haarata maailma kättesaamatut silmapiiri.
Leidudest esines kirstudes näiteks 8 luust ehtenõela, pronksist pintsetid, habemenuga ning kolme noa katked, 2 paari spiraalikujulisi oimuehteid, käevõru, merevaikhelmes, 3 pronksist pöörataolist nööpi, kaks kaksiknööpi.
Hauapanus, mis koosnes pronksist habemenoast ja pintsetist, oli pronksiaja lõpupoole kõige tavalisem Jüütimaal. Ilmselt pärinevad Taani alalt ka kalmetest leitud pronksist pöörad, mida kasutati rõivaste kinnitamiseks kõrvuti kaksiknööpidega.
Jõelähtme on seni ainus pronkspöörade leiukoht ida pool Balti merd.
Unikaalne on ka üks paadikujuline kivikirst.
