Kostivere karstiala on Eestimaa tuntuim ja Harjumaa suurim (pindala 125 ha). Riikliku kaitse all on suur langatusala pindalaga 16 ha, mis on ka kõige huvitavam osa.

Karstialal neeldub Jõelähtme jõgi Kostivere asula juures ja tuleb maapinnale Jõelähtme vana silla juures. Jõe maa-aluste teede piirkonnas esineb omapärane lookarst avalõhede, karstikraavide, -lehtrite ja -orgude näol sügavusega kuni 5 m.
Siin leidub väikeseid koopaid; neist suurim teadaolevaist on Karjakelder pikkusega 6 m, laiusega 4 m ja kõrgusega 2,5 m.
Groti põhjas on alati vesi.
Siin on ka üks karstisild ning omapärased jäänukpangad, nn. "kiviseened".

Karstiväljal on 2-3 suurveeaega aastas - varakevadel ja sügisel, vahel ka vihmarohkel suvel. Suurvee kiiremaks äravooluks on kaevatud kanalid salajõe kohale.
Kuival perioodil voolab vesi mööda salajõe vooluteid, mis moodustavad maa-alla keerulise võrgustiku.
Elektromeetriliste uurimiste alusel võib arvata, et kõige suuremad koopad asuvad Tallinn-Narva maantee ja Jõeste talu vahel. Enamik karste on loode-kagu-suunalised.

Vanarahvas räägib lugu, kuidas Kostivere külainimesi aegajalt Vanapagan kimbutamas käinud. Ettevõtlikud mehed otsustanud siis ühel neljapäeva õhtul Vanatühjale kätte maksta ja jäänud teda suurte malakatega varitsema. Tulnudki Sarvik head-paremat kaasa viima, kui mehed talle kohe kaigastega kallale tormanud ja Põrguline maa alla peitu pugenud. Nüüd jooksebki jõgi 2,5 km maa all. Vanakurja põgenemisteed mööda kuni Jõelähtmeni ja segamini pekstud maapind olevat Kostivere meeste vihast sündinud.

Kostivere karstialale jääb Eesti Punasesse Raamatusse kantud väga haruldase alpi nurmika (Poa alpina L.) leiukoht. See on arkto-alpiinse päritoluga kõrreline, mis on meil oma areaali lõunapiiri.